KUST SEE LAPS NEED LAULUD VÕTNUD, HULLUKE SÕNAD OSANUD? LUOD MA VÕTSIN LUTSU SUUSTA, SÕNAD KIISA KEELE PEALTA, LAULUD LATIKA NINASTA

Sümboolika

Kui loogiliselt võiks arvata, et kõigepealt oli Tarbatul logo, mis kanti seejärel koori vimplile ja tehti selle põhjal ka sõlg, siis tegelikkuses oli asi sootuks vastupidine. Kõik algas rahvariietest ja õllekannust. Sealt leiti inspiratsiooni vimpli jaoks, selle põhjal tehti sõlg ning lõpuks jõuti ka logoni.

Tarbatu vimpel

Tarbatu lipuks on ristkülikukujuline villasest valgest kangast vimpel, mis jäljendab Kodavere rahvariiete sõba mustrit ning mille keskel asub käsitsi tikitud koori logo. Vimpli esialgse kavandi tegi Tarbatu kauaaegne laulja ja skulptor Kalev Nõmmela, seda arendas edasi ja teostas Tiina Unt.

Kalev meenutas vimpli saamislugu nii: „Vimpel lipukujuna sai valitud seetõttu, et folklooriansamblitel ongi valdavalt vimplid. Loogiline oli kasutada vimplil motiivi rahvariietelt, mida koor kannab. Niisiis võtsime eeskujuks Kodavere sõba. Lõikasin esialgse kavandi välja värvilistest paberitest. Kirja kuju sai valitud arhailine − et see meenutaks rahvariidemustrit või vöökirja. Läksin kavandiga meie endise laulja Toomas Kuuse juurde, kes oli sellal juba hinge vaakuva ARSi direktor, ja palusin aidata mind kokku viia kellegi tegijaga. Nõnda siis kohtusingi ujeda tekstiilikunstnikust tütarlapse Tiinaga, kes lõpuks jäi nõusse asja ette võtma. Tiina leidis vimpli keskele õnnestunult uue kujundi, minul oli seal nn muhu mänd, tema aga sai kuskilt etnograafilise õllekannu saba pealt praegu logol oleva versiooni. Vimpli puust varre tegi arvatavasti Madis Kõlamets, kes sel ajal töötas ARSi puutöökojas.“

Koori vimplit kasutab Tarbatu pidulikel juhtudel, näiteks laulupeorongkäikudes, pidulikel kontsertidel, koori juubeliüritustel ja muudel üritustel. Rongkäigus on selle kandmiseks tarvis tugevat mehejõudu, sest see on üsna raske ja püüab tuult nagu puri. See-eest on Tarbatu vimpel aga väga eriline ja silmatorkav.

Tarbatu sõlg

Tarbatu sai sõled 1994. aastal. Sõle kavandi joonistas Kalev Nõmmela, seejärel kohendati seda koos Ilme Soonseinaga. Madis Kõlamets organiseeris selle valmistamise ARSi metallitöökojas. Sõle tegemise mõtteks oli koori liikmete ühtekuuluvustunde tugevdamine. Algusaegadel anti sõlg koori asutajaliikmetele, dirigendile ja neile lauljatele, kes olid kooris laulnud vähemalt viis aastat. Sõlg anti kätte igal aastal koori jõulueelsel koosviibimisel. Sõle jagamise traditsioon ei säilinud siiski väga kaua. 1990ndate lõpust kuni 2010. aastani uued lauljad enam sõlge ei saanud, mille põhjused olid ilmselt nii organisatoorsed kui ka majanduslikud.

2010. aasta suvel otsustas juhatus Tarbatule uuesti sõled tellida. Kuna traditsioon oli vahepealsetel aastatel niikuinii soikunud, otsustati, et sõle võivad nüüd saada kõik kooriliikmed, kes seda soovivad. Sõled telliti OÜ-lt ARS Metallitöö ja need valmistati uushõbedast ehk alpakast. Tarbatule anti esimesed sõled üle 2. augustil 2010.

Tarbatu logo

Ametlikult sai Tarbatu endale logo alles pärast seda, kui nii vimplil kui sõlel olevat kujundit hakati kasutama trükistel, t-särkided ja meenetel ning kinnitati ka logo statuut. Statuudi põhjal väljendab logo Tarbatu lauljate kiindumust eesti rahvuskultuuri vastu ning on koori eksisteerimise ja ühtsuse sümboliks.

Ümmarguse logo keskmes asub sinimustvalges värvigammas kujundatud rahvusliku ornamendi detail, mis meenutab ka rukkilille. See osa logost sümboliseerib eesti muinas- ja nüüdiskultuuri seost ning väärtustab seega vana rahvalaulu kohta kaasaegses kultuuripildis. Logo südamikku ümbritseb ringikujuliselt ruunikirja sarnases tähekujus esitatud koori nimetus. Kuna Tarbatu oli muinaseesti kihelkond, mille maadel asub praegune Tartu linn, siis on kiri vormistatud Tartu värvides (punane ja valge). Sisemine ornament meenutab rukkilille kõrval ka risti ning kiri ümber selle ringi, mis on mõlemad ürgsed sümbolid ning väljendavad kaitstust.